Digitaalne kirjandus

Digitaalne kirjandus ehk digikirjandus ehk elektrooniline kirjandus ehk küberkirjandus on oluliste kirjanduslike tunnustega teos, mille loomisel on kasutatud arvutitehnoloogilisi võimalusi.

Digitaalsele kirjandusele on iseloomulik digitaalne algupärasus (born digital), multimodaalsus ning demokraatlikkus (st kõigil, kellel on ligipääs internetile, on võimalus avaldada). Teoses on ühendatud erinevad meediumid. Tihti saab lugeja aktiivselt kujundada omaenda lugemiskogemust (nt liikudes hüperlinkide kaudu erinevate narratiivide vahel, autorile tagasisidet andes või ise loomeprotsessis osaledes).

Katherine Hayles on digitaalse kirjanduse jaganud kaheks generatsiooniks: esimene generatsioon ehk klassikaline periood, mis algas 1980ndate lõpul ning kestis 1995. aastani ning teine ehk postmodernne periood, mis sai alguse 1995. aastal^[1]. Piret Viires lisab Hayles’i käsitlusele kolmanda generatsiooni, mille alguse paigutab aastatesse 2006–2007^[2].

↑ Hayles, N. Katherine (2008). Electronic Literature. New Horizons for the Literary (inglise). Notre Dame: University of Notre Dame Press.
↑ Viires, Piret (2017). "Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest [On the definition and periodisation of digital literature]". Philologia Estonica Tallinnensis. 2 (0): 146–171. DOI:10.22601/PET.2017.02.08. ISSN 2504-6624.

[1] Hayles, N. Katherine (2008). Electronic Literature. New Horizons for the Literary (inglise). Notre Dame: University of Notre Dame Press.

[:0-2] Viires, Piret (2017). "Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest [On the definition and periodisation of digital literature]". Philologia Estonica Tallinnensis. 2 (0): 146–171. DOI:10.22601/PET.2017.02.08. ISSN 2504-6624.

[1]

[2]